Kuidas näeb välja mägimatk?

Kõige lihtsamini öeldes kujutab mägimatk  endast aeglast jalutamist mägises piirkonnas, tavaliselt kõrgemal kui 3000 meetrit üle merepinna.

Kuidas näeb välja tavaline matkapäev? Ärkamine toimub vara, tavaliselt kell 6-6.30. Teejoomisele järgneb hommikusöök, varustuse kokkupakkimine. Teele asutakse kella 8.30-9.00 vahel. Sellel kellaajal on ilm külm, sest päike orgudesse veel ei paista. Nii umbes tunni või kahe jooksul on keha üles ärganud ja päeva nautimine võib alata.

Puhkepause tehakse iga 1,5-2 tunni tagant, kuid see võib väga palju varieeruda, olenevalt grupi koosseisust ja maastikutingimustest. Kui keegi soovib puhkust siis seda ka kohe tehakse. Lõunapaus on kella 13-14 vahel ja järgmisse ööbimispaika jõutakse juba kella 16-17 paiku, nii et päeva pikkuseks kujuneb nii keskmiselt 6-7 tundi.  Päeva pikkus oleneb näiteks eesolevate kurude ületamisest ja telkimiskohtade asukohast. Telkidesse kobitakse juba kella seitsme-kaheksa paiku, sest väljas on külm ning väsimus kontides.

Tavaliselt kannab igaüks oma varustust ise, seljakoti raskuseks on 10-15kg. Kui on tegu juba pikemate matkadega (nn. ekspeditsiooni stiilis, Kailashi või Kanchenjunga matk) siis kannavad varustust kas hobused, muulad või selleks palgatud kandjad.

Varustuse poole pealt on väga olulised sissekäidud matkasaapad, mis kaitsevad jalalaba ja hüppeliigest võimalike vigastuste eest. Riietumisel on oluline kihiline riietus, saab vajadusel palavaga maha võtta või külma tundes  mõne kihi peale võtta.

Mägimatkadel üle 3000m tuleb harjuda suureneva kõrgusega. Keha reageerib sellele hingeldamisega, peavaluga ja kiire väsimusega. Selleks, et harjuda, tuleb teha puhkepäevi ja aeglasemalt kõrgemale liikuda. Jalgsi matkamise eelis on see, et inimene tajub paremini ümbruskonda ja kuna mägimatk erioskus ei nõua, saab sellega hakkama igas vanuses terve inimene.

Indrek Tammemägi